Jänes jookseb mööda metsa rebase eest ära, küll põikab ühe põõsa taha siis jälle teise taha, kui korraga möödub Punamütsike, korv käes. Jänes hopsti Punamütsikese pika seeliku alla peitu. Istub ja vaatab korraga üles:
"Näe siilipoiss nii kõrgele peitu pugenud!"
Korraga tõmbab ninaga õhku ja sosistab:
"Mis ta loll nii kõrgele ronis, et ära suri..."