19% prantslannasid on juba nautinud seksi, olles voodi, puu vm. külge aheldatud, 39% unistab salamisi, et neid vägistataks, 26% tahaksid olla kellegi jõhkraloomulise mängukanniks: tugev käsi haarab kaelast, surub peopesa suule, ja siis hakkavad sadama hoobid, mille jäljed istmikul kiiresti üles tursuvad. Seksuoloogide andI meil on seda mängu paljud meist juba mänginud ja mängivad praegugi, pakkudes nii iseenesele kui partnerile mitte millegagi võrreldavat naudingut.

Mis mäng see õigupoolest on?
Päritolu
Püüdes selgitada kahe nii erineva mõiste kokkusobivuse loogikat kui on nauding ja valu, tuleb tõdeda, et need ongi alati tihedalt seotud.
Oma olemuselt on seks ju jõhker - intiimakt on peaaegu sama mis korralik maadlus või koguni kaklus, seksuaalsus ei kätke endas ei rahu ega mõõdutunnet. Selleks, et mõlema kõrvus lõpuks õndsusekoraalid kõlaksid, tuleb kõvasti jõudu rakendada: tajuda võõrast jõudu, võtta arvesse nõudmisi - kusjuures äärmiselt kategoorilisi, mõnikord isegi siivutuid.
Rutiin tuleb plahvatama panna, mida metsikumalt, seda parem. liiga õrnukesed, liiga aeglased või nõrgad ei saa iialgi rahuldust sellest pealtnäha nii primitüvsest aktist. Igapäevaelus ja toimingutes tahavad naised, et nende mehed oleksid tasakaalukad ja tsiviliseeritud, aga voodis ootavad nad, et dzentelmenid moonduksid metsloomadeks.
Igivana skeem
Mäng seo-mind-kinni tundub esmapilgul lihtsalt lustimisena. Aga selle alged ulatuvad aega, mil meie esivanemate elukorralduses oli naise jamehe vahekord veel kui isanda ja orja oma. Ka suudab igaüks meist vaevata manada silme ette pildi, kuis loomanahkades esivanem kaasa pikkadest juustest kinni haarab ning ta nurka surub.
Nüüdseks on kultuur emakese looduse taltuma sundinud, aga omamoodi ürgsus on meie alateadvuses alles, sellepärast ihatakse vägivalda, sest selle primitüvsus erutab. See mängult ma-ei tahagi vallandab terve tunnetegamma, ja kui aktsendid õigesti asetada (seda oskavad erootiliselt kogenud paarid), pole sellel midagi ühist sadomasohhismiga.
Mängureeglid
Sestsaadik, kui hakkas üha rohkem tekkima business-womaneid, leidub sageli naisi, kes igatsevad, et voodis nende üle võimutsetaks. See aitab lõõgastuda pärast pingutavat päeva, mil naisel enesel tuli teistele oma võimu näidata (mis põhimõtteliselt on siiski mehe pärisosa). Ja pole neis mängudes midagi ohtlikku ega kurja, peaasi, et ennast ei häbeneta ja et see oleks mõlema partneri vajadus.
...Minu jaoks pole selles midagi sokeerivat, aga iga kord ma seda muidugi ei taha. Enamasti käib meil seksi juurde õrnus ja hellus.
...Ta seob mul käed kinni, hammustab mind, peksab käte või rihmaga - tunnen sellest mingit uhket erutust. Minu arvates tõestan ma talle sellega oma armastust, et andun talle, surudes maha valu. Tema laseb mul enesega teha kõike sedasama.
...Mu keha on väga tundlik ja pidevalt pinges, alati nagu valuks valmis, sest ma ei tea kunagi ette, mida ta täna minuga ette võtab. Selles ootuses on alati natuke hirmu, aga see paneb mu kirest värisema.
Kuidaa see käib
Need, kes ootavad hammustamist, kriipimist, hoope, kinnisidumist jne, otsivad eelkõige füüsilist naudingut. Sellega kaasnevad traumad pole nimetamisväärsed. Erinevalt sellest pakub sadomasohhistidele tõelist rahuldust nimelt füüsiline valu, verdjooksvad haavad, ohver, kes piinades nutab ja halastust anub. Asjaosalised teavad omaenese kogemustest, kus on mängu puhul nende jaoks valu ja naudingu vaheline piir, mida kumbki ületada ei soovi. Lahtise käega või laia rihmaga saadud hoobid istmikule lisavad asjale pikantsust, hoopis muu on aga traatpiits vms, mis kehale verevermed tekitab. Psühhoanalüütikud kinnitavad, et viimastega astutakse naudingust juba vägivalda. Hoopis omaette tähendus on aga hammustustel - sellega pannakse partnerile nagu omanikupitser, seda võib lugeda analoogseks tätoveeringuga, millel armastatu nimi.
Mistahes ekstravagantseid mänge lubab naine mõistagi vaid mehele, keda ta tõeliselt armastab ja kes enesega samal viisil toimida lubab. Aga eelkõige ootavad naised oma partnerilt turvatunnet, hoolitsust, õrnust ja hellust. Mängud on elu pühapäev, vürts, mis suhetele hõrgu maitse tagab, seda ei tohi üle doseerida. Sellest ei alusata, enamasti jõutakse niisuguste "leiutisteni" pärast viie-kuue aastast kooselu, ja siis on see suhete huvitavamaks muutmiseks ainult teretulnud. Aga ka kahekesi olles võib moraalinormidest üle astuda, panna teineteist värisema, hüljata siivsus ainult sel juhul, kui see mõlemale rahuldust pakub ja vastastikust liitu veelgi tugevdab.