Bassein

Anja seisis nagu kivistunult ja kuulas, mida bossil talle öelda oli. "Te täidate veel täna selle tellimuse või te olete vallandatud!" Seda öeldes lajatas Frommer rusikaga poleeritud kirjutuslauale. Arvuti, mida ta niikuinii kasutada ei osanud, kõikus ähvardavalt ja pastaplüatsid hakkasid mööda lauda veerema. Frommer oli näost tulipunane, prillid viltu ninale vajunud, ninasõõrmed laiali kui kurjal hobusel. Anja, veel väheste kogemusteta banketisekretär, surus oma aktimapi tugevasti vastu keha, nagu soovides sel viisil ennast hotellidirektori viha eest kaitsta. Tema suurtes pruunides silmades helkisid pisarad, mida ta ei püüdnudki varjata.

"Kas te saite minust aru?" müristas ettepoole kaldu Frommer.
Olles võimetu midagi ütlema, Anja ainult noogutas, sest ta teadis, et Frommer oli oma nõudmisega seadnud ta olukorda, kust polnud enam väljapääsu. Emba kumba, ta kas jätab ürituse katki ja kaotab töökoha või ta peab veel täna õhtul kohtuma Markus Wegertiga - mehega, keda ta kõige vähem kohata tahaks. Kuid lõppude lõpuks oli Wegert klient, kes andis tellimuse. Tema firma tahtis korraldada "Kuldlõvis" suurejoonelise banketi, suurendades sel viisil oluliselt hotelli käivet. Frommer muidugi seda ainult silmas pidaski. Anja aga sai aru, et tellimuse täitmine sõltus ainuüksi temast. Kuid Wegerti tingimused! Need olid ühemõttelised. Ta tahtis Anjaga voodisse minna. Ainult sel tingimusel oli ta nõus korraldama banketi "Kuldlõvis". See hirmkallis bankett oleks sisse toonud umbes 100 000 eurot! Seda summat silmas pidades Anja mõistis Frommeri erutust. Paraku ei teadnud boss aga seda, kui suur on tema kaastöötaja osa, et seda summat kätte saada. Anja vaatas veel kord Frommeri vihast lõkendavat nägu ja mõistis, et ülemusele ei lähe tema osalusega seotud ebameeldivused üldse korda. Kas tellimuse täitmine või vallandamine. See oli Frommeri viis asju ajada. Söö, linnuke või kõnge!
Kabinetist väljudes hakkas Anja veel kord olukorda analüüsima. Kolme päe- va eest oli Wegert talle ühemõtteliselt öelnud, et ta tahab teda saada või ta võtab tellimuse tagasi. Anja vastas eitavalt ja Wegert tühistas tellimuse. Kui Frommer sellest haisu ninna sai, kutsus ta Anja kabinetti ja tegi talle korraliku peapesu. Anja teadis, et Frommer viskaks ta sama kiiresti tänavale, kui Wegert oma tellimuse tühistas. Kuid ta teadis ka seda, et ta oli just äsja lasknud oma korteris remonti teha ja kavatses järgmisel kuul kolmeks nädalaks USA-sse reisida. Tema pangakontole oli kõvasti aadrit lastud. Sellises olukorras oleks tööta jäämisel olnud saatuslikud tagajärjed. Seega oli otsus langetatud.
Jõudnud oma kabinetti, ohkas Anja südamepõhjast, läks kirjutuslaua juurde, võttis sigaretipaki ja süütas sigareti. Ta lükkas sõrmedega juuksed näolt, võttis telefonitoru ja valis Wegerti numbri.
Kaks tundi hiljem istusid mõlemad hotellibaaris. Wegert oli pikka kasvu skandinaavlase välimusega mees, läbitungiva pilguga ja nagu meretuules parkunud näojoontega. Anja hinnangul võis ta olla neljakümnendate alguses. Hästiistuvas ülikonnas Wegert jättis endast isegi sümpaatse mulje, kuigi tema naeratus oli pisut kalk. Oleks Wegert Anjale lähenenud kuidagi teisiti kui jõhkra väljapressimisega, siis oleks ta teatud asjaoludel meelsasti sellise mehega ühtteist ette võtnud. Talle meeldisid küpsed mehed, kelle silmades oli autoriteeti. Wegert kuulus igal juhul selliste meeste hulka. Äraoleval ilmel keerutas Wegert sõrmede vahel viskiklaasi, sellest kordagi rüüpamata. Ta ootas, mi11a1 Anja lõpuks asja kallale asub. Kuid Anja polnud selleks veel valmis. Ta oli närviline, peaaegu raevunud. Kolm koni tuhatoosis oli kõik, millega ta nende kohtumise esimese veerand tunniga oli maha saanud. Neljandat sigaretti mudis ta oma värisevate sõrmede vahel, teadmata, kuidas alustada.
"Kui ma teie tingimustega nõustun, kas te viite siis oma ürituse meie juures läbi, härra Wegert?" Seda öeldes sähvis tema silmis halvasti varjatud põlgus.
"Annan teile ausõna," vastas Wegert napilt.
"Teie sõnast mulle ei piisa," ütles Anja külmalt ja võttis aktimapi vahelt paberilehe. "Ma koostasin lepingu, mis garanteerib teie tellimuse. Selle tühistamise korral maksate trahviks 80 protsenti tellimuse maksumusest. Kas te olete sellise tingimusega nõus?"
Anja lootis salamisi, et Wegert lükkab selle ettepanekutagasi, ta tõuseb püsti ja kõnnib sirge seljaga minema.
"Kui teie minu omaga nõus olete," ütles Wegert asjalikul toonil, pistis käe pintsakutaskusse, tõi sealt nähtavale kuldse pastaplüatsi ja võttis Anja käest paberi.
"Te teate, et see, mida te teete, nimetatakse väljapressimiseks, kui mitte öelda ärakasutamiseks, härra Wegert." "Jah," vastas ta, nagu oleks talle pakutud tassi kohvi, "tean küll." Wegert kirjutas alla, tõstis siis pilgu paberilt ja küsis:
"Kus?"
Anjal jooksid külmajudinad üle selja, kui ta endale teadvustas, et oli oma keha sellele mehele müünud.
"Selle "kus" määrate teie, härra Wegert."
Seda öeldes Anja hääl isegi pisut kähises. Wegerti käitumises oli siiski teatud võlu, ja kuna otsus oli juba niikuinii tehtud, polnud enam mõtet saatuse vastu võidelda, vaid mänguga kaasa minna.
"Siis lähme basseini!" ütles ta ja tõusis kähku püsti.
"Praegu?" küsis Anja üllatunult.
"Just nimelt praegu," vastas Wegert ja hakkas ees minema.
"Aga kui keegi meid näeb?" Anja tõusis kiirustades ja järgnes talle. "Kui mu direktor mind koos teiega basseinis tabab, siis saan sule sappa." Jälle see hirm töökoha pärast!
"Kahtlen selles," vastas Wegert enesekindlal toonil jajubanad olidki jõudnud basseini sissepääsu juurde. Wegert pöördus leti taga istuva massööri poole, kes täitis ühtlasi ka portjee kohustusi.
"Kas praegu on basseinis külastajaid?" küsis Wegert.
"Ei, härra, momendil on kogu kompleks inimtühi," vastas noormees lühidalt.
"Tore," ütles Wegert, "siis ühendage mind oma direktoriga." Seda portjee ka kohe tegi, sest sellistele võimuinimestele nagu härra Wegert ei esitata mingeid küsimusi.
"Härra Frommer? siin Wegert, tere päevast. Ma kirjutasin just praegu alla teile huvipakkuvale lepingule ja tahaksin nüüd meelsasti paar tundi teie basseini kasutada. Kas oleks võimalik selleks ajaks bassein teistele külastajatele sulgeda? Väga kena teist, ma tänan teid, härra Frommer."
Kümme minuti hiljem olid nad kahekesi. Isegi portjee oli pärast direktori kõnet lahkunud ja ukse enda järel lukustanud.
Nähtamatutest kõlarites tkostis vaikset muusikat. Anja närvilisus kasvas üle ebakindluseks, mida ta tundis viimati gümnaasiumi lõpetamisel suulise eksami ajal. Ainult Markus Wegert oli rahu ise. Ta võttis Anja sõbralikult käe kõrvale ja juhtis ta suure basseini äärde, kust valged marmorastmed vette laskusid.
"Ma lähen ees," ütles ta, kuid tema hääl polnud enam nii võimukas ja kalk. See kõlas pigem rahustavalt, kuid siiski käskivalt.
Anja usaldas ennast saatuse hoolde, jäi oma kohale ja jälgis tahtmatu imetluse ja erutusega, kuidas Wegert hakkas endal aeglaste kuid kindlate liigutustega rätsepaülikonda seljast võtma. Wegertil oli treenitud keha, mitte liiga musklis, kuid nõtke ja painduv kui pantril. Nõtkelt libises ta vette, ujus pisut eemale ja keeras ennast ringi.
"Võtke ennast riidest lahti," ütles ta vaikselt, endal silmis salapärane tuluke. Kuid mehe pilk polnud kuri, tema silmis peegeldus pigem uudishimuga segatud himu. Ja just seda himu tundis ka Anja endas kasvavat. Mõne minuti pärast lükkab see mees oma riista talle sisse ja võtab teda nii nagu heaks arvab. Selle vastu tõrkuda polnud enam mõeldav. See juhtub igal juhul ja maailmas pole jõudu, mis suudaks seda takistada. Miks siis mitte seda seiklust nautida? Anjat võlus teadmine võimust, mis sel inimesel tema üle oli. Nagu hüpnotiseerituna libistas ta kleidi õlgadelt maha, astus kingadest välja ja avas aeglaselt pluusi, mille all oli pitsiline rinnahoidja. Alles nüüd, tundes senikogemata erutust, teadvustas ta endale Wegerti mõju. Tema liigutused muutusid aeglasemaks ja lahtiriietumisest sai omaette striptiisnumber. Lõpuks oli talle selga jäänud ainult rinnahoidja ja püksikud. Ta pöördus uuesti Wegerti poole. Mehe huultel mängles mõistev naeratus. Ta sai aru, et mäng oli Anjale meeldima hakanud.
Kui rinnahoidja maha kukkus, libistas Anja sõrmedega peaaegu ennastunustavalt üle oma prinkide rindade ja naeratas kelmikalt, kui ta tundis, kuidas tema rinnanibud ennast kergelt kikki ajasid.
"Ka püksikud!"
Wegerti hääles oli ärritus. Tema hääl oli muutunud palju mahedamaks ja madalamaks kui ennist ja ta ei püüdnud enam himurat sära oma silmades varjata. Anja võttis püksikud jalast ja laskus nõtke gaselli sammuga marmorastmeid mööda basseini sooja vette.
"Tulge!" ütles Wegert kähiseva häälega.
Anja astus kuulekalt astmeid mööda alla. Alumisel astmel ootas teda juba Wegert. Mees ulatas Anjale käed, silmitsedes samal ajal naise laitmatut keha. Ta oli nähtust ilmselgelt vaimustuses. Anja rinnad õõtsusid otse tema näo ees ja mees pidi ennast kokku võtma, et mitte kohe suruda oma himurat suud vastu tema rasket magusat vilja, et seda imema hakata. Wegert oli nautleja, kes ei kiirustanud ja oskas iga asja jaoks aega varuda.
Anja pani käed mehe laiadele õlgadele ja vajus lõpuks rindadeni vette. Tema juuksed said märjaks ja kõditasid tema selga. Anja tundis kogu kehas ebatavaliselt tugevat kripeldust ja tema hingamine muutus kiiremaks. Anja teadis, et seda ei põhjustanud vesi, vaid et Wegert oli ta ära teinud, nii et ta ei suutnud ennast toimuva eest kaitsta. Õigupoolest ta ei soovinudki seda enam.
Anja pistis käed mehe jalgade vahele. Wegert vaatas talle üllatunult otsa, kui ta kiire liigutusega mehe jäigastunud riista pihku võttis. Naise silmis oli samasugune otsustavus kui tema käes, mis aeglaselt mehe eesnahka edasi-tagasi rutjas. Võimukas mänedzer sulges tahtmatult silmad ja tõmbas kokkusurutud hammaste vahelt sisinal õhku kopsudesse. Nii ta ei näinudki, kui Anja sügavalt sisse hingas ja sukeldus. Alles siis, kui Anja hakkas vee all oma rindu vastu mehe keha hõõruma, avas ta silmad ja jälgis põnevusega naise tegevust. Väikesed õhumullid tõusid veepinnale, kui Anja suu avas ja keelega üle mehe sugutipea tõmbas. Mees surus tuharad kokku, lükkas puusad ette. Anja haaras sõrmedega tugevasti Wegerti reitest ja hakkas ahnelt mehe vänta imema. Hullumeelne mõnu! Kuigi see kestis lühikest aega, sest kauemaks ei suutnud Anja vee a11a jääda. Ta tõusis vee peale ja hingas sügavalt sisse. Wegert pani käed ümber naise ja hakkas teda kirglikult suudlema. Anja hõõrus nõudlikult oma alakeha vastu meest. Ta oli juba ammugi himust lausa meeletu ja nüüd tahtis ta antud olukorrast võtta mis võtta annab. Ta tahtis, et teda võetaks, ta tahtis tunda mehe võimu mitte ainult oma meeltes, vaid ka oma ihus.
Mehe pehmed rinnakarvad kõditasid Anja rindu kõige meeldivamal viisil, samal ajal kui ta tema keelt imes ja oma himu tema suhu oigas. Mehe sõrmed silitasid naise keha kõikjalt, pannes Anja südame kiires rütmis põksuma. Wegert suudles tema põski, laupa, kaela, liikus oma kuumade huultega himust pakitsevate rindadeni, neid siiski veel hellitustest säästes. Nüüd oli mehe kord minna veealusele avastusretkele. Ta tõmbas kopsud õhku täis, sukeldus ja pistis oma pea naise reite vahele. Anja ajas reied laiali, et võimaldada tal paremat juurdepääsu oma veealusele armugrotile. Kui Wegert keele Anjale tuppe lükkas, kaotas ta suurest erutusest tasakaalu ja kukkus selili marmorastmetele. Ta toetas küünarnukid astmele ja pani jalad mehe õlgadele. Wegert tõstis oma pea ja Anja alakeha veest välja, et jälle hingata, kuid ei katkestanud hetkekski oma keelemängu, mis viis Anja ilma igasuguse vaheetapita otse nirvaanasse. Anja õõtsus kaalutult soojas vees kui kala, surus reitega meest veelgi tihedamalt oma paradiisi vastu ja ahmis õhku, sest ta oli lausa hingetu - nii kiiresti lõi ta süda. Wegertile meeldis keelekas, sest ta ei tahtnud ega tahtnud lõpetada.
Anja oli toimuvast joobunud. Tema ees põlvitas Wegert, kelle puudutus saatis Anja kehasse uusi kirelaenguid, mis tema keha välguna läbistasid. Anja tissid vappusid Wegerti keeleka rütmis. Need muutusid üha kuumemaks ja kuumemaks, muutusid järjest pringimaks ja suurendasid Anja iha mõõtmatult. Ta poleks kunagi uskunud, et jääkülm ja kalk mänedzeritüüp, kes veel poole tunni eest oli teda väga viisakalt ja jahedalt kohelnud, võiks maskil langeda lasta. Ka poleks Anja osanud isegi oletada, et ta võiks sellist vahekorda nautida. Ta oli kui vaha mehe kätes, ta lihtsalt laskis ennast võtta. Oma keele, osavate sõrmede ja suurepärase vändaga oli ta Anja vallutanud ja orjastanud. Äkki katkestas Wegert lakkumise, tuli Anja reite vahele ja lükkas oma riista üheainsa tõukega sisse. Anja pidi kogu jõust marmorastmetele toetama, et mitte tasakaalu kaotada. Ta nautis suurpärast tunnet alakehas. Wegert täitis teda täiesti ja oma sisemusega tundis Anja selgelt tema liikuvat mehelikkust, mis kiiretes tõugetes edasi-tagasi liikus. Mees haaras kätega tema õlgadest ja Anja kükus talle rõõmsalt vastu. Ägedast keppimisest tekkinud lained lõid talle vastu kaela. Ikka ja jälle ilmusid tema vappuvad rinnad veepinnale, samal ajal kui ta nagu kala kuival õhku ahmis ja järjest hingetumaks muutus.
Siis sai ta esimest korda. Orgasm läbistas kuumades lainetes ta keha. Anja pööritas silmi ja äkki muutus ta kurk kuivaks. Valjusti ohates hammustas ta kergelt oma alahuulde, samal ajal kui just lõpetanud Wegert tempot aeglustas, andes Anjale võimaluse nautida orgasmi järellainetust. Ta käed muutusid nõrgaks ega tahtnud teda enam kanda.
Wegert püüdis ta oma tugevate kätega kinni, tõmbas enda vastu ja suudles teda suule. Õmemalt kui varem, rahustavalt. Kuid Anjale väikest puhkust anda ta ei kavatsenud. Nagu iseenesest lipsas tema riist taas Anja tuppe, ja kuigi ta oli arvanud, et tema armugrott tahaks nüüd puhata, tekitasid mehe sugutamisliigutused temas taas iha. Wegert haaras kätega Anja rindadest ja suurendas taas tempot. Kui Anja silmad avas, nägi ta Wegerti naudingust ja himust pinguldunud nägu. Mees kummardus ettepoole ja külvas ta suudlustega üle. Samal ajal taganes mees koos temaga sügavamasse vette, kus nende kehad kaalutuks muutusid. Anja lõi oma pikad jalad ümber mehe kitsaste puusade ja tegi alakehaga ringikujulisi liigutusi. Mees omakorda hoidis Anja kannikaid tugevas haardes ja tegi järjest tugevamaid tõukeid, kuni Anja lõpuks tema kiirenenud hingamise järgi aru sai, et ta on varsti lõpetamas. Surudes oma huuled tugevasti mehe omadele, kiirendas ka tema oma tõukeid. Anja pingutas tupelihaseid ja tundis, kuidas tupes liikuv vänt veelgi kõvemaks muutus ja tõmblemahakkas.
Wegert lõpetas valju oigega. Anja omakorda ei suutnud oma keha metsikut rappumist vaigistada, ta laksis ennast täiesti vabaks ja lihtsalt nautis orgasmi. Ikka veel surusid nad oma huuli kokku, kuigi nende keeled olid meeletust tantsust kurnatud.
Anja oli õnnelik, kuigi kokkulepitud kahest tunnist oli möödunud kõigest paarkümmend minutit. Ta teadis, et sellega Wegert veel ei piirdu ja ta tänas mõttes Erost senitoimunu eest.
Õhtul lahkus Anja üliõnnelikuna hotellist. Alatiseks! Wegert oli küsinud, kas ta tahaks saada tema assistendiks. Pikalt aru pidamata pani Anja õhtul lahkumisavalduse Frommeri lauale, kuigi ta teadis, millised ülesanded teda Wegerti juures ootavad.
Kuid kas just nende pärast...?