Kenakene blondiin kõnnib puhkekodu juures piki mereranda. Märganud terrassil seisvaid noormehi, libistab ta ennast vette ja kui on rannast veidi eemale ujunud, hakkab südantlõhestava häälega karjuma:
"Appi! Upun!"
Mehed vaatavad vees rabeleva blondiini poole, peavad veidi omavahel nõu ning siis hõikab üks nendest:
"Väga kahju, kullake, kuid me oleme kõik abielus! Upu edasi!"
Blondiin jättis karjumise järele ning ujus nördinult kaldale.